Selleks, et täita luksusauto Superbi ning odavama Rapidi vahelist tühimikku tutvustati 1936. aastal uut Škoda automudelit. Mudeli nimeks sai Favoriit. Esialgu sai uus mudel 1802 cm3 neljasilindrilise SV mootori, 1938. aastal vahetati see aga välja 2091 cm3 neljasilindrilise OHV mootori vastu. 1936. aasta oli autotootjale väga edukas, enamasti müüdi Populari, Rapidi, Superbi ning Favoriidi erinevaid mudeliversioone.
Aasta: 1938.
Mootor: 2091 cm3.
Võimsus: 55 hj.
Max kiirus: 110 km/h.
Tänu Populari seeriale jõudis autotootja 1936. aastal kodumaisel sõidukiturul esikohale. Esikohta hoiab Škoda tänaseni. Populari saatis edu ka rahvusvahelistel turgudel. 1937. aastal valmistati üks ja ainus Škoda Rapid Monte Carlo mudel.
Aasta: 1937.
Mootor: 1386 cm3.
Võimsus: 36 hj.
Max kiirus: 120 km/h.
1938. aastal 13. augustil suri teine Škoda asutaja Václav Klement. Škoda tehasele järgnesid ääretult keerukad ajad. Populari karjääri katkestas järsult teine maailmasõda. Sellegipoolest veeres vahemikus 1934 kuni 1946 tootmisliinilt maha üle 21 000 mudeliseeria sõiduki ja pärast sõda ehitati ligikaudu 250 sõidukit.
1938. aasta uuteks mudeliteks olid Škoda Superb 3000 OHV, Škoda Rapid 1500 OHV ning ülal mainitud Škoda Favoriit OHV. 1939. aastal vallutasid sakslased Tšehhoslovakkia ning riik jagati kaheks: Tšehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks, Slovakkias aga moodustati Saksamaast sõltuv vasallriik. 28. augustist 1939. aastal liideti terve Škoda kontsern niiöelda “Reichswerke Hermann Göring AG” alla. Tootmist muudeti ning tehasest väljuvate autode hulka lisandusid veoautod nagu Škoda 256 ning Škoda 100.
Aasta: 1939.
Mootor: 3137 cm3.
Võimsus: 80 hj.
Max kiirus: 80 km/h.
Aasta: 1939.
Mootor: 1564 cm3.
Võimsus: 42 hj.
Max kiirus: 80 km/h.
Škoda 256 mudelit pakuti mitme erineva versioonina. bussidena, kiirabiautodena, mobiilsete töökodade ning veoautodena. Tegu on ka ühe esimese autoga, millelt võis leida Škoda tuntud “Simply Clever” lahendusi. Nimelt oli veoautole lisatud vasaku tagumise ratta taha sahtel, mis sisaldas teeliiva, juhuks kui autol peaks pidamine kaduma. Liiva jaoks oli mõeldud spetsiaalne väike plekist labidas. Sääraseid sahtleid ning hoidikuid leiab auto küljest veelgi.
Vahetult enne seda, kui 1940. aastal tootmine sõja tõttu katkes, valmis ka väike seeria V8-mootoriga mudelit Škoda Superb 4000. Nagu ka tänapäeval oli 1930-1940. aastatel Superb luksusklassi auto, pakkudes omanikele mugavamat, kvaliteetsemat ning ruumikamat sõiduelamust. V8-mootoriga Superbi toodeti kokku vaid 11 tükki, peamised kliendid olid tehaseomanikud ning poliitikud.
Aasta: 1939.
Mootor: 3991 cm3.
Võimsus: 96 hj.
Max kiirus: 135 km/h.
Teise maailmasõja ajal kuulus autotootja tehas Hermann-Göring-Werke kontserni nimistusse ning peamiselt toodeti relvaosi, lennunduskomponente ning sõjapidamiseks mõeldud sõidukeid. Üheks sõja tarvis ehitatud Škodadest oli näiteks Škoda Superb 3000 KFZ 15. Tegu oli inimeste veoks ning haaranguteks mõeldud autoga. Kokku toodeti KFZ 15 mudelit 1626 tükki. Lisaks KFZ 15-le oli veel kaks sõjaotstarbelist versiooni. Esiteks KFZ 21, mida toodeti 100 tükki, oli luksuslik ülematele mõeldud kabriolettmudel (sellega sõitis näiteks kindral Heinz Guderian) ning teiseks toodeti Superbi baasil ka umbes kolmkümmend arstiabi andmiseks mõeldud sõidukit.
Aasta: 1941.
Mootor: 3137 cm3.
Võimsus: 85 hj.
Max kiirus: 100 km/h.
Vahemikus 1940.-1945. pommitasid Inglismaa ning Ameerika õhujõud Škoda tehast mitu korda ning viimane suurem rünnak pandi toime 25. aprillil 1945. aastal. 25. aprilli rünnak oli niivõrd laastav, et tõi kaasa endaga Škoda tehase kokkuvarisemise. Rünnakus sai haavata või surma umbkaudu 1000 inimest. Tarbesõidukite tootmine Škoda nime all jätkus alles peale maailmasõda.
Vaata Škoda kampaaniapakkumisi:
Eelmine ptk:
Vaata kõiki postitusi siit.