Václav Klement oli kaksikmonarhiaga Austria-Ungari riigist pärit raamatukaupmees ja kirglik jalgrattur. 1894. aastal saatis Václav Saksamaa rattatootjalt Neumann & Seidl Bicycles soetatud ratta vigade kohta kirjaliku kaebuse, mille aga ettevõte tagasi lükkas põhjusega, et kaebus polnud koostatud Saksa keeles. Klement tulihingelise patrioodina vihastas vastuse peale ning otsustas jalgrattaid ise tootma ning parandama hakata. Tšehhi pealinnast Prahast, umbes 50 kilomeetri kaugusel asuvast Mladá Boleslavi linnast pärit mehel, ei olnud aga rataste tootmiseks piisavat tehnilist osavust. Seetõttu võttis ta ühendust kodulinna lähedalt, Turnovi aladelt pärit mehaanikuga, kel nimeks Václav Laurin.
Klement oli ettevõtlik mees, kes tajus hästi turul valitsenud konkurentsi ning suurt nõudlust rataste vastu, täpselt enne jalgrataste „kuldajastut“. 1895. aastal asutasid mehed ettevõtte Laurin & Klement Company. Jalgrataste tootmine sai alguse samal aastal ning alustati 120 ruutmeetrisel renditud töökojas Pražká tänaval, Mladá Boleslavi äärealadel. Tehases aitasid rattaid kokku panna lisaks Václavidele kaks töömeest, mõned õpipoisid ning kahe hobujõuga aurumootor. Esimene tehasest müüki paisatud jalgratas toodeti Inglismaalt sisseostetud osadega ning kandis patriootliku nime Slavia.
Škoda toodab jalgrattaid ka tänapäeval (valikus laste-, mägi-, treki-, võidusõidu- ning isegi elektrijalgrattad) ning on Tour de France ning mitmete muude jalgrattaürituste suurtoetaja. Eesti puhul on heaks jalgrattaürituse näiteks Škoda Laagri esinduse igaaastane Škoda rattalaat. Huvi Slavia jalgrataste vastu oli märkimisväärne. Huvist tulenevalt suurenes jalgrataste mudelivalik, kuhu lisandus näiteks ka esimene kolmerattaline jalgratas. Kasvava nõudluse tõttu oli vaja pidevalt tootmist suurendada. 1898. aastal sai ettevõtte loa uus tehas ehitada, mis püstitati Mladá Boleslavi ning Kosmonosy ühendava tee äärde. Aasta jooksul andis ettevõte tööd kolmekümne kahele töölisele, kuuele õpipoisile ning kolmele ametnikule.
Uue tehase valmimisajal osteti ka Werner Motocyclette, mis märgib L&K mootoriga jalgrataste esimeste katsetuste algust. Esimestel mudelitel asetati mootor jalgratta lenksule. Kiirelt sai aga selgeks, et säärane lahendus pole ohutu. Väidetavalt kaotas Laurin ka ühes varajases õnnetuses esihamba.
18. novembril 1899. aastal toimus Laurin & Klement ettevõtte ajaloo esimeste uut tüüpi Slavia mootorrataste Type A (1.25 hobujõudu) ja Type B (1.75 hobujõudu) esmaesitlus ajakirjanikele. Tšehhi riigi inimeste huvi mootorrataste vastu oli tollal üsna minimaalne, seetõttu pani Klement rõhku ekspordi kasvatamisele liikudes mootorratastega esmalt Saksamaa ning seejärel edasi Inglismaale turule. Mootorratta kasutamislihtsus tõi ettevõttele edu. Nimelt kulus Václavil vaid kolm minutit, et õpetada Hawetsoni ettevõtte töötajat kaherattalisega sõitma. Ettevõtte omanik oli sellest vaimustuses ning tulemuseks 150 mootorratta müük Mladá Boleslavi tehasest Inglismaale. Juba õige pea peale esimeste mootorrataste turule paiskamist otsustasid Laurin ja Klement osaleda motikaga erinevatel võistlustel. Tegu oli üsna julge ning targa teoga. Noor mootorrattur Narcis Podsedníček finišeeris esimesena Pariisi-Berliini võidusõidul juunikuus 1901. aastal, läbides mootorrattaga järjest 1200 kilomeetrit. Kuna aga nooruk jõudis sõidu lõppu ootamatult vara, lausa nii vara, et isegi ajavõtja polnud veel kohale jõudnud, ei saanud täpne aeg kirja ning võit korralikult dokumenteeritud.
1901. aastal tuli turule Type A asemele uus mootorratta mudel – Type C (3 hobujõudu). Kokku toodeti 1900-1903. aastatel 540 mootorratast ning võeti osa kolmekümne neljast võidusõidust, millest võideti kolmkümmend kaks. Tollal kõige levinuim L&K mootorratas oli Type CCD, mida toodeti 1904. aastast kuni 1907. aastani. 1904. aastaks oli ettevõttel 240 töötajat ning tootmishall suurusega 3000 ruutmeetrit, ettevõtte suurus aga pidevalt kasvas.
1905. aastal Prantsusmaal Dourdanis leidis aset aga sensatsiooniline võit. Toimusid mitteametlikud maailmameistrivõistlused nimega Gordon Bennet Cup, mille võitis Tšehhist pärit Václav Vondřich sõites Laurin & Klementi poolt valmistatud mootorrattaga. Tegu oli kahesilindrilise 700 kuupsentimeetrilise võidusõidurattaga, mille tippkiirus oli 100 km/h. Võidusõidul oli ratta keskmine kiirus 80.971 km/h, võrdluseks oli samal rajal võistelnud autode keskmine kiirus tollal 72.400 km/h, ja seda peaaegu 15 korda võimsama mootoriga.
Samal aastal, ehk 1905. aastal, suurendas ettevõte järjekordselt tootevalikut. Esmakordselt paisati müüki kolmerattaline mootorratas L&K Type LW, millel oli 633 kuupsentimeetriline mootor ning 4 hobujõudu. Kaaludes ainult 68 kilogrammi, saavutas kolmerattaline tippkiiruseks 70 km/h.
Esimene automobiil
Lisaks esimene auto L&K Voiturette A. Auto mõistliku hinna, suure praktilise väärtuse ning usaldusväärse ehitusega. Kahesilindriline 1005 kuupsentimeetrine V asendiga bensiinimootor omas seitset hobujõudu ning liigutas 500-600 kilogrammi kaaluvat autot maksimaalse kiirusega 40 km/h. Mootor asus auto esiosas ning vedavaks sillaks oli tagumine. Iga 5-10 km järelt tuli auto mootorit käsipumba abil õlitada. Auto ületas rahva ootusi ning tellimusi tuli lademes. Õige pea ka lisamudelid, nende hulgas neljakohaline Voiturette ning samuti võimsamate mootoritega variandid.
Aasta: 1905
Mootor: V2 1005 ccm3.
Kaal: 600 kg.
Max kiirus: 40 km/h.
Tänu Václav Klementi järjekindlusele ning reklaamioskustele, tugevdas ettevõte pidevalt oma positsiooni Tšehhi kuningriigis ning 20. sajandi alguses Euroopas üldtuntud nimeks.
L&K tähistab siiani Škoda kõige luksuslikemaid mudeleid, vaata pakkumisi:
Järgmine ptk:
L&K tähistab siiani Škoda kõige luksuslikemaid mudeleid, vaata pakkumisi:
Järgmine ptk:
Vaata kõiki postitusi siit.